Küttekoldeid on oluline regulaarselt ja korrektselt hooldada, sest vastasel juhul võib neist alguse saada tulekahju.
Kütteperioodi eel ja ajal pea meeles •Sinu kohustus on hoida hoone korsten ja tahmalõõrid pragudeta ja puhtad. •Sina vastutad, et su kodu elektrijuhtmestik ja elektriline kodutehnika oleks terved ja korras. •Suitsuandur aitab sul avastada tulekahju selle alguses. Paigalda ka vingugaasiandur. •Sa ei tohi jätta kütte- ja soojendusseadmeid (pliite, ahje, katlaid, soojapuhureid jms) järelevalveta. •Ära sulata külmunud torustikku lahtise tulega.
Kütmisel pea meeles •Pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt. Liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid. •Ahi hakkab sooja andma alles siis, kui kütmisest on veidi aega möödas. Külmade ilmadega küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas. •Ära sulge siibrit liiga vara. •Ära ehita ise kütteseadmeid, usalda see töö pottsepa hooleks. Pottseppade kontakte edastab riigiinfo telefon 1247. Pottseppade kontakte on võimalik leida lehelt www.pottsepad.ee
•Tuhka kogu jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoia hoonest ning põlevmaterjalist eemal. •Ära ladusta põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses. •Kui müüritud kütteseadmel esineb pragusid või sisselangenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistust omav pottsepp. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida kutsekoja kodulehel. •Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Võimalusel (eriti kamina puhul) kasuta lehtpuid. Kui küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), tuleb küttekeha tihedamini hooldada. •Nii kamina kui ahju ukse ees peab olema tulekindlast materjalist kaitse. Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagu koldeava ees ja 10 cm külgedel ning ukseta kütteseadme puhul 75 cm koldeava ees ja 15 cm külgedel. Tulekindel ala olgu pigem suurem, kui väiksem.
Siit saad vaadata kasulikke juhendeid nii elumajakui ka kortermaja tuleohutuse kohta.
Küttekoldeid on oluline regulaarselt ja korrektselt hooldada, sest vastasel juhul võib neist alguse saada tulekahju.
Kütteperioodi eel ja ajal pea meeles
•Sinu kohustus on hoida hoone korsten ja tahmalõõrid pragudeta ja puhtad.
•Sina vastutad, et su kodu elektrijuhtmestik ja elektriline kodutehnika oleks terved ja korras.
•Suitsuandur aitab sul avastada tulekahju selle alguses. Paigalda ka vingugaasiandur.
•Sa ei tohi jätta kütte- ja soojendusseadmeid (pliite, ahje, katlaid, soojapuhureid jms) järelevalveta.
•Ära sulata külmunud torustikku lahtise tulega.
Kütmisel pea meeles
•Pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt. Liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid.
•Ahi hakkab sooja andma alles siis, kui kütmisest on veidi aega möödas. Külmade ilmadega küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas.
•Ära sulge siibrit liiga vara.
•Ära ehita ise kütteseadmeid, usalda see töö pottsepa hooleks. Pottseppade kontakte edastab riigiinfo telefon 1247. Pottseppade kontakte on võimalik leida lehelt www.pottsepad.ee
•Tuhka kogu jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoia hoonest ning põlevmaterjalist eemal.
•Ära ladusta põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses.
•Kui müüritud kütteseadmel esineb pragusid või sisselangenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistust omav pottsepp. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida kutsekoja kodulehel.
•Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Võimalusel (eriti kamina puhul) kasuta lehtpuid. Kui küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), tuleb küttekeha tihedamini hooldada.
•Nii kamina kui ahju ukse ees peab olema tulekindlast materjalist kaitse. Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagu koldeava ees ja 10 cm külgedel ning ukseta kütteseadme puhul 75 cm koldeava ees ja 15 cm külgedel. Tulekindel ala olgu pigem suurem, kui väiksem.
Siit saad vaadata kasulikke juhendeid nii elumaja kui ka kortermaja tuleohutuse kohta.